Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Suur sõda pillutas eestlasi, teiste seas ka raadiohääli, mööda ilma laiali. Kes töötasid teise maailmasõja ajal ringhäälingus ja kes kuhu sõja keerises sattus, räägib Eesti raadio ajaloo uurija ja staažikas ajakirjanik Vello Lään. Mis toimus Riigi Ringhäälingus ja Ringhäälinguga sõja-aastatel, kuidas tehti eestikeelseid raadiosaateid Eestis ja kodumaalt lääna ja ida pool? Saates kuulete ka 1944. aastal eestist lahkunud teadustajate ja mäletusi raadiost ja raadiotööst ja eestlasest sõjakirjasaatja mälestusi rindereporteri tööst .

Riigi Ringhäälingu reporter ja hilisem Ameerika Hääle ajakirjanik Karl Kesa usutleb fotol vana meremeest. Keerulised ajad 20. sajandi keskpaigas pillutasid eestlasi, teiste seas ka raadiohääli, mööda ilma laiali. Kes töötasid teise maailmasõja ajal ringhäälingus ja kes kuhu sõja keerises sattus, räägib Eesti raadio ajaloo uurija ja staažikas ajakirjanik Vello Lään (alumisel pildil).

Eestlaste väljarändest Soome viimase veerandsaja aasta jooksul räägib Tartu Ülikooli Rände ja Linnauuringute Keskuse juht professor Tiit Tammaru (foto: Sven Arbet). Kes, kuhu, kui palju, millal ja miks on Eestist Soome elama asunud ja kui kauaks Soome minnakse? Kuidas eestlane Soomes kohaneb?

Soomlanna Anna Marttila(pildil) toimetas 1960. aastatel Nõukogude Eestist üle piiri välja kahe endise Gulagi vangi - Hilja Rüütli ja Helmut Tarandi - käsikirjad elust nõukogude vangilaagris. Need avaldati läänes varjunimede Aili Helm ja Annus Rävälä all. Kuidas Anu Marttila salakauba üle piiri viis, missuguseid nõkse selleks kasutada tuli ja kuidas valmis raamatud Eestisse tagasi jõudsid, sellest ongi teine saade Anu Marttilaga. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake laupäeval kell 13.05.

Noor soomlanna Anu Marttila kohtus endiste poliitvangide Hilja Rüütli ja Helmut Tarandiga 1960. aastatel Tallinnas. Usalduse ja sõpruse arenemisest ja sellest, kuidas ta Hilja Rüütli ja Helmut Tarandi käsikirjad Nõukogude Eestist vabasse maailma toimetas, räägib Anu Marttila saates. Tegemist oli ENSV kõige ulatuslikuma kirjandusliku salaveoga, raamatud avaldati Rootsis.

Kabböle on Põhja-Eestist Soome rännanud kalurite küla. Tänavu juunis võinuks tähistada küla 110. sünnipäeva. Miks eestlased üle saja aasta tagasi üle lahe elama asusid, kuidas nende käsi käis ja miks külas enam eesti keelt ei kuule, räägib estofiil Pekka Linnainen.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake laupäeval kell 13.05.

Kirikuõpetaja ja kirjamehe Georg Mülleri (1565? –1608) sõnavararikkad ja kujukad jutlused on esimene suur eesti keele mälestis. Toronto ülikooli professor Jüri Kivimäe (pildil) räägib luterliku reformatsiooni saabuva 500. aastapäeva eel Georg Mülleri elust, tema jutlustest ja ka raamatukogust ja tema tähtsusest eesti kultuuriloos.

Eestlastel oli Kanadas Alberta provintsis oma kirik juba 19. sajandi lõpus. Kogudustest, kirikutest ja väljapaistvatest kirikuõpetajatest Kanadas; Toronto Peetri kogudusest ja Peetri kirikust – killukesest Eestist keset Kanada suurimat linna, räägib sajandas saates sarjast "Eestlased maailmas" Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe. Foto: Kiriku pühitsemise päev 25.sept.1955.

Kirikuelu korraldusest Välis-Eesti kogukondades räägib Välis-Eesti piiskopkonna Konsistooriumi peasekretär, Toronto Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe. Juttu on usuelust pagulaslaagrites, eesti koguduste rajamisest eestlaste uutes asukohamaades. Samuti sellest, kuidas mõjutasid kohalikud reeglid koguduste moodustamist, Välis-Eesti kiriku hiilgeajast ja taasühinemisest Kodu-Eesti kirikuga. Foto: lapsega Toronto kirikus (autor Mart Salumäe)

1944. aastal lahkus Eestist ka suur hulk eesti vaimulikke. Lahkus ka piiskop Johan Kõpp, hilisem peapiiskop eksiilis, koos ametiristiga. Ametisau jättis ta kodumaale maha. Pagulaskiriku esimestest aastatest ja väljapaistvatest kirikutegelastest räägib Välis-Eesti piiskopkonna Konsistooriumi peasekretär Mart Salumäe (pildil).

Tartu Ülikooli professor Tiina Kirss on koostanud elugude raamatu "Rändlindude pesad: eestlaste elulood võõrsil." Miks on elulood tähtsad? Tiina Kirss ütleb, et "kui inimesed saavad aimu teise inimese loost, siis muutuavad nad teineteise jaoks rohkem inimesteks, lugude rääkimine ületab purded. Teine põhjus on see, et eestlasi on hirmus vähe."

Välis-Eesti kultuurpärandist. Eesti kultuurielust väljaspool Eestit, mis on olnud ja mis on jäänud, jätkavad arutelu Toronto ülikooli prof jüri kivimäe ja uppsala ülikooli prof Raimo Raag. Mida on väliseestlased andnud Eesti kultuurile, kuidas seda pärandit hinnata. Kas eesti kultuur on võimalik ilma eesti keeleta? Foto: vasakult Raimo Raag, Piret Kriivan ja Jüri Kivimäe.

Kuidas on eestlus muutunud poole sajandiga kodus ja suures maailmas, selle üle arutlevad saates Toronto Ülikooli professor Jüri Kivimäe ja Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag. Juttu on väliseestluse olemusest, tulevikust, Välis- ja Kodu-Eesti kultuuripärandist, vastastikusest teadmisest teineteise kohta, selle muutumisest ajas. Foto: vasakult alates Raimo Raag, Piret Kriivan ja Jüri Kivimäe. Kuua 20. augustil kell 13.05.

Eestlane saab tänapäeval olla väga mitut moodi, arvab etnoloogiadoktor Aivar Jürgenson teises saates eestlase identiteedist. Eelmises saates rääkis Aivar Jürgenson sellest, kuidas tunnevad ja on tundnud eestlased ennast võõraste rahvaste keskel. Uues saates on juttu sellest, kuidas eestlased koju tagasi tulles ennast omade keskel tunnevad.

Etnoloog Aivar Jürgenson: "Võõra rahva keskel elades oled sa kogu aeg mingisuguse assimilatsiooni surve all. Oma keelt saad sa kasutada ja oma kultuuri edendada ikkagi väga piiratult. Siis sa mõtled kindlasti selle peale rohkem, kui sa elad iseenesest mõistetavas keskkonnas."Missugused tegurid mõjutavad seda, kuidas ja kellena eestlane ennast võõraste keskel tunneb, kas 19. sajandi väljarändajad läksid siit eestlastena või kasvasid hoopis Venemaal eestlasteks, räägib Tallinna Ülikooli vanemteadur Aivar Jürgenson (pildil).

20. augustil 1962. aastal tuli esimest korda Eestisse oma vanaema sünnimaale Elfriede Ludvig. Tema esivanemad rändasid Eestist välja 19. sajandi eelviimasel kümnendil. Pere rändas kaugele Karsi, Türgimaale, Armeenia südamaale, tollasesse Tsaari- Venemaale. Elfriede näitas oma vanema ja ema lugu jutustades ka vanu fotosid.Pildil on Elfriede koos saatejuht Piret Kriivaniga.

Põhja-Kaukaasias on Hilda Sabbo (pildil) kokku lugenud 11 eesti küla. Meedik ja harrastusajaloolane Hilda Sabbo ise on sündinud Uus-Eesti külas Elbruse jalamil. 1938. aastal represseeriti suurem osa küla meestest ja küla hakkas hääbuma. Praegu kasvavad seal vaid lilled. Hilda Sabbo tuli Eestisse 1952. aastal ja on nüüd juba mitu aastakümmet uurinud eestlaste represseerimist Kaukaasias ja mujal Nõukogude Liidus.

Kolomna, Vassili saar, Narva väravate kant - need kolm kohta on paigad, kuhu eestlased koondusid, kui nad Peterburi uut elu alustama tulid. Peterburi Dekabristide tänav 54A on see aadress, mis eestlastele kõige tähtsam on. Sellel aadressil asub Peterburi eestlaste Jaani kirik, mille ümber eestlased koondusid. Kirikuesiselt algas ka Jüri Trei juhitud ekskursioon mööda eestlaste paiku.Pildil Piret Kriivan Jüri Trei järel Smolenski kalmistul.

Hieteniemi kalmistu on kui üks suur Eesti ajaloo teemapark, kinnitas estofiil Pekka Linnainen esimeses saates. Soome suurkujude kõrval on sellel kalmistul paljude Soomega seotud eestlaste ja Eestiga seotud soomlaste kalmud. Sõjamehed, poliitikud, ärimehed, kultuuritegelased, mälumängurid, kirjanikud, näitlejad, juuksurid ja paljud teised. Vikerraadio jalutuskäik Hietaniemi kalmistul on salvestatud mõni aeg enne Võidupüha.Fotol Pekka Linnainen, Piret Kriivan ja Peeter Helme Helsinki südalinnas ühe olulise mälestusmärgi ees, millise täpselt, selgub saates!

Hieteniemi kalmistu on kui üks suur Eesti ajaloo teemapark, kinnitab estofiil Pekka Linnainen. Soome suurkujude kõrval on kaunil kalmistul paljude Soomega seotud eestlaste ja Eestiga seotud soomlaste kalmud. Sõjamehed, poliitikud, ärimehed, kultuuritegelased, mälumängurid, kirjanikud, näitlejad, juuksurid ja paljud teised. Vikerraadio jalutuskäik Hietaniemi kalmistul on salvestatud mõni aeg enne Võidupüha.