Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Tiit Hennoste: "1990. aastal, kui kõik võtsid toimuvat ülitõsiselt, siis tehti samal ajal parajat palagani, väga tõsiselt toimuv perestroika ja samal ajal selle parodeerimine." See et nalja visati kõige üle ja isegi iseenda soovide ja unistuste üle, see oli Hennoste sõnul Eestis täiesti eripärane.

Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "Müüte on alati olnud, neid on eri aegadel eri moel ära kasutatud ja nende vastu saab kõige tõhusamalt ajaloo laiapõhjalise uurimisega."

Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1980. aastate teises pooles hakati perestroika ja glasnosti poliitikaga ühiskondlikke probleeme ja ka ajaloo küsimusi lahkama mitte enam kitsalt ajalooalastes väljaannetes, Eestist rääkides tuleb nimetada ajakirju Looming, Vikerkraar, Aja Pulss, Akadeemia."

Emeriitprofessor Erik Terk sundüürnike probleemist: "Sotsiaalselt vajalik on riigipoolne heastamine, mida riik teeb niipalju, kui ta leiab, et see tal võimalik on." Erik Tergi sõnul leidis omandireformi mõju ühiskonnale uurinud teadlaste rühm, et "sellist olukorda, kus ühe sotsiaalse grupi huvisid on kitsendatud pikema aja jooksul, ei saa tunnustada, sest see tekitab inimestes õigusnihilismi."

TLÜ emeriitprofessor Erik Terk: "Taheti teha niimoodi, et omandireformi üksikud komponendid ei topiks üksteisele keppe kodaratesse. Aga tegelikult sündis omandireformialuste seaduses just parasjagu see, mis toppis kepid kodaratesse."

Piret Kriivan: " Välispoliitikasaatel "Maailm täna" oli suur roll selles, et raadiokuulaja maailmapilt oli soveti-ajal laiem kui "müürist müürini". Saates meenutavad rahvusvahelise elu sündmuste tõese kajastamise võimalusi Nõukogude võimu aastatel Ago Vilo, Mall Mälberg ja Harri Tiido.

Etnoloogiadoktor Anu Kannike: "Kui me mingisuguse murranguhetke tahame ära märkida, siis selleks oli Gorbatšovi võimuletulek ühelt poolt ja 1992. aasta suve rahareform teiselt poolt. Seal vahepeal oli hägus üleminekuaeg, mis oli täis vastuolusid ja Nõukogude ning Lääne elu huvitavaid põimumisi."

Majandusteadlane Kalev Kukk: "Kui oleks välja mindud selles artiklis lausega, et see on iseseisva Eesti majandusprogramm, siis oleks neljale mehe vaadatud kui ullikestele." Peaeesmärk oli Kalev Kuke sõnul 1987. a sügisel ikkagi majandusolukorra parandamine.

Viktor Niitsoo: "Avalikel kirjadel polnud Eestis vastukaja, sest vastupanuliikujate sõnal polnud nii suurt kaalu kui intelligentsi omal. Läkitused tegid oma töö ära läänes: Balti riikide küsimus tõusis päevakorrale. " Viktor Niitsoo sõnul on kõige tähtsam, et avalik vastupanuliikumine ütles välja selle, et me oleme ebaseaduslikult annekteeritud ja kahe suurriigi salalepinguga oli toime pandud ajalooline ebaõiglus.

Vabadusvõitleja, ajaloolane Viktor Niitsoo: "Eesmärk oli paljastada süsteemi, näidata maailmale, et toimub pidev inimõiguste rikkumine, eestlaste rahvuslike õiguste rikkumine; eesmärk oli tüli majast välja viia." Neljas saade Nõukogude võimu vastasest võitlusest keskendub 1970.-1980ndaile aastaile.

Vabadusvõitleja Viktor Niitsoo: "Moskva õiguskaitsja Aleksander (Sergei poeg) Jessenin-Volpini õpetus oli meie käsiraamat." 1972. aastal riigist välja saadetud Jessenin-Volpin õpetas, et võime tuleb sundida käituma nii, nagu seadused ette näevad, mitte nii nagu, võimud seadusi näevad. Samuti koostas ta õpetuse, kuidas käituda ülekuulamistel.

Ajaloolane Viktor Niitsoo: "1950. aasta oli murranguline: toimus EKP 8. pleenum." Sellel pleenumil kõrvaldati võimult kompartei ladvik eesotsas esimese sekretäri Nikolai Karotammega ja asendati Venemaa eestlastega eesotsas Ivan Käbiniga. Vahetus ka julgeolekuorganite ladvik. Sel aastal sattus nõukogude võimu vastu võitlemise eest kohtu all üle 100 inimese.

Ajaloolane Viktor Niitsoo 1940. aastast: "Meelsus okupatsiooni vastu avaldus noorsoo seas ja see oli kõike muud kui sõbralik. Noored kippusid õpetajatele konksuga küsimusi esitama, kanti salaja sinimustvalget sümboolikat, isegi terroriseeriti kergelt komnoori, pilgati võimu, oli palju ümber tehtud sõnadega laule, levisid vemmalvärsid. Aga samal ajal toimus ka kohanemine ehk kollaboratsioon."

PhD Peeter Kaasik: "Üleskutse miitingule kogunemiseks oli sõnastatud väga kavalalt: kutsuti üles mälestama Stalini ja Hitleri ohvreid. Üleskutse oli perestroika ja glasnosti mõtetega kooskõlas, räägiti ajaloost selgemas keeles." Hirvepargi miiting on Eesti Mälu Instituudi teaduri Peeter Kaasiku sõnul sümbol, mis tegi otsa (iseseisvuse taastamiseks -toim) lahti.

PhD Olev Liivik: "Fosforiidisõja kese nihkub 1987. aasta aprillist Tallinnast ja Virumaalt Tartusse, passiivse protestikirjade ja arvamusavalduste kõrval tekib avalik protestiliikumine."

Eesti Mälu Instituudi teadur Olev Liivik: "Teenimatult vähe räägitakse tõeliselt suurest keskkonnaprobleemide maaletoojast Ott Koolist, kes julges üsna varsti pärast Tšernobõli katastroofi kutsuda 25. mail 1986. aastal Eesti Raadio saatesse "Mikrofoorum" esinejad rääkima fosforiidi kaevandamisest."

Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Olev Liivik: " 1982. aastal Nõukogude Liidus heaks kiidetud toitlustusprogramm tähendas seda, et 2000. aastaks pidid piltlikult öeldes olema kõik Nõukogude Liidu põllud üle külvatud kunstväetistega ja sellega oli tegelikult Rakvere küsimus otsustatud: Rakverega ei tohtinud enam oodata ja Kabala kaevandus tuli käivitada 1989. aastal."

Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "Rahvuslik faktor on üldplaanis Nõukogude Liidu lagunemise seisukohast väga oluline. Nii nagu Vene impeerium lagunes suuresti tänu rahvuslikule faktorile, nii on ka Nõukogude Liidu lagunemisel rahvuslik faktor vaieldamatult oluline."

Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1987. aasta murranguaasta järel on 88. aasta poliitiliselt veelgi murrangulisem: kogu ühiskonna poliitiline ärkamine on väga-väga oluline."Teises Eesti iseseisvuse taastamisele pühendatud saates on juttu Mihhail Gorbatšovi valitsemisaastatel käivitatud perestroika (ümberehitamise) ja glasnosti (avalikustamise) poliitikast Nõukogude Liidus ja Eestis.

Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1985. aasta märtsis ei mõelnud Kremlis keegi sisulisele poliitilisele pöördele. Esialgu oli ikkagi kõige olulisem majanduslik olukord: poeletid olid tühjad, inimeste elujärg oli allapoole igasugust arvestust. Gorbatšovi muudatuste esmane mõte oli ikkagi hakata majandust edendama."