Keelesaade | Vikerraadio | Err

Missugune on emakeele ja emakeele õppimise maine iseseisvas Eestis? Iseseisvas Eestis räägitakse palju sellest, et emakeelt on igav õppida, õpetajad on vanad ja õppetöö iganenud ja sellest, kuidas muulased eesti keele selgeks saaksid. Saate külaline pedagoogikateadlane Katrin Kalamees-Ruubel on kurb, "emakeele käekäigust enam ei räägita". Saates on juttu emakeele vähenenud tundide arvust, õppekava sisust, emakeele õpetaja ametist.

Sinatamisest ja teietamisest ja sellest, kumma kasuks otsustada, räägib Tartu Ülikooli professor Renate Pajusalu. Kas me teietame soomlaste ja venelastega sarnastes situatsioonides ja sarnastel põhjustel, kas ja miks sinatamine levib, kas lõpuks läheme kõik sina peale üle? Kas on ikka nii alati, et teietemine on viisakas ja sinatamine mitte nii väga ehk mitut moodi saab eesti keeles olla viisakas? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 11. septembril kell 15.05.

"EKI keelenõuande ametlikuks alguseks loetakse 12. augustit 1966, mil küsimusi ja vastuseid hakati dokumenteerima ning pandi alus kõigile kättesaadavale elektroonilisele keelenõuannete andmebaasile (keelenõuannete arhiivile ja keelenõuvakale)." Hooaja esimeses keelesaates räägivad Keelenõuande minevikust, olevikust ja tulevikust EKI peakeelekorraldaja Peeter Päll ja keelekorraldaja Tuuli Rehemaa.

Venemaa ja Eesti venekeelse diasporaa keele erinevustest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja. Saates on juttu ka sellest, kui palju tegeletakse Eestis vene keelega teaduslikul tasemel, kui palju Venemaal muretsetakse vene keele puhtuse pärast. Professor Külmoja räägib ka Eesti venekeelse meedia keelekasutuse tasemest ja vene koolide keelereformi mõjust keelekasutusele.

Vene keelest Eestis, eesti keele mõjudest vene keelele tänapäeva Eestis ehk Eestimaa venelaste emakeelest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (foto: PM/Scanpix). Milles avaldub eesti keele mõju vene keelele kõige rohkem? Kas eesti keele mõju vene keelele tajutakse ohuna? Missugustest asjaoludest sõltub, kui palju mõjutusi jõuab eesti keelest vene keelde? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 22. mail kell 15.05.

Vene keelest Eestis, vanausuliste keele kujunemisest ja eesti keele mõjudest vene keelele tänapäeval ehk Eestimaa venelaste emakeelest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (pildil). Milles avaldub eesti keele mõju vene keelele kõige rohkem? Missugust vene keelt kasutab vene keelne meedia Eestis? Kas eesti keele mõju vene keelele tajutakse ohuna? Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 15. mail kell 15.05.

Eesti keele püsimise poolt räägib terve suur hulk tegureid, aga ohutunne keelekadumise pärast on meis kõvasti kinni. Kas me muretseme liiga palju või muretseme liiga vähe, kas me tähtsustame oma keelt ülearu või oleme hoolimatud? Millest või kellest rohkem sõltub eesti keele ja eestluse püsimine, räägib Tartu Ülikooli professor Martin Ehala (pildil).Kuula 8. mail kell 15.05. Saatejuht on Piret Kriivan.

Mare Kõiva on folklorist (Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur), kes on süvitsi uurinud nõiasõnu ja loitsusid. Loitsude ja nõisasõnade taga on Mare Kõiva sõnutsi usk sõna jõusse.Kas nõiasõnad elavad ka praegu, kas neid kasutatakse ka praegu, sellest ongi saates juttu.Saame teada, kas nõiasõnad on ainult suuline pärimus või on kasutajad ise neid üles kirjutanud nõiaraamatutesse ka Eestis ja saame teada, kuidas nõiasõnu tänapäeval kasutada. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 1. mail kell 15.05.

Eesti keelenõukogu ja Emakeele Selts on kuulutanud välja ettevõttenime võistluse "Ehe Eesti - Eesti ettevõttele eesti nimi". Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk räägib saates, missugused nõuded on Eestis ettevõttenimedele esitatud ja kuidas neid nõudeid täidetakse. Ohtralt näiteid ebasobivatest ettevõtete nimedest ja samavõrra näiteid headest ja tabavatest eesti ettevõtete nimedest.

1996. aasta aprillis esitleti Tallinnas "Mereleksikoni" - eestikeelset ja Eesti-keskset merendusalanst entsüklopeediliśt teatmeteost. Ajaga kaasas käimiseks loodi 2009. aastal veebi-entsüklopeedia " Mereviki", mida pidevalt täiendatakse.Merenduse terminoloogiast, kuidas on eesti keelde tulnud merendusega seotud sõnad ja kuidas praegu uusi eestikeelseid termineid luuakse, räägib üks "Mereleksikoni" algatajaid ja kaasautor Reet Naber.Missugune roll on legendaarsel Johan Pitkal eesti merekeele arendamisel? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 17. aprillil kell 15.05.

Tartu Ülikooli kirjastuse sari „Eesti keele varamu“ on läbi aegade esimene ja suurim monograafiate sari eesti keele kohta. Sellesse kuuluvad ülevaateteosed eesti kirjakeele struktuurist, suulisest eesti keelest, eesti keele ja eesti kirjakeele ajaloost ning eesti murrete grammatikast.Sarja esimene köide, TÜ emeriitdotsendi Reet Kasiku „Sõnamoodustus“, kirjeldab sõnavara struktuuri ja rikastamise võimalusi. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 10. aprillil kell 15.05.

Minnesotast Minneapolisest pärit tõlkija Adam Cullen on 2014. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.Adam Cullen elab Eestis ja tõlgib eesti proosat, luulet ja näidendeid inglise keelde. Paljude teiste autorite hulgas on ta tõlkinud Tõnu Õnnepalu ja Mihkel Muti romaane, Jürgen Rooste, Veronika Kivisilla ja Asko Künnapi luulet. Veel sel aastal loodab avaldada omaenda kakskeelse luulekogu.

Vanasõnade uurija akadeemik, Tartu Ülikooli erakorraline professor ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Wiedemanni auhinna laureaat Arvo Krikmann räägib kahes saates piibliütlustest.Kuidas piibli tõlkimine on mõjutanud vanasõnade levikut, missugused folkloorsed väljendid on piiblist rahva suhu jõudnud ja missugused vastupidi rahva suust piiblisse.

Vanasõnade uurija akadeemik, Tartu Ülikooli erakorraline professor ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Wiedemanni auhinna laureaat Arvo Krikmann (pildil) räägib kahes saates piibliütlustest.Kuidas piibli tõlkimine on mõjutanud vanasõnade levikut, missugused folkloorsed väljendid on piiblist rahva suhu jõudnud ja missugused vastupidi rahva suust piiblisse?Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 20. märtsil kell 15.05.

Itaalia estofiilide ja Itaalia Eesti Seltsi eestvedamisel ilmub peagi itaalia keeles Lennart Mere mütoloogiline reisikiri "Hõbevalge." Eesti keeles ilmus "Hõbevalge" esimest korda 40 aastat tagasi 1976. aastal. Keelesaates räägib teose tõlkija Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli, miks itaallasi "Hõbevalge" huvitab ja kui raske või kerge on tõlkida eesti keelest itaalia keelde; kui raske või kerge on tõlkida Lennart Mere teksti.

Kristjan Jaak Petersoni (pildil) 215. sünniaastapäeval 14. märtsil 2016. aastal tähistame 20. korda emakeelepäeva. Vikerraadios on siis üheksandat korda e-etteütluse päev. Tartu Ülikooli tudeng Silvia Süda uuris bakalaureusetöös Vikerraadio e-etteütluse korraldamist ja etteütlustes tehtud vigu. Keelesaates tutvustab Silvia Süda analüüsi ja töös väljatoodud enam levinud vigu Postimehe keeletoimetaja Maris Jõks.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 6. märtsil kell 15.05.

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna pälvis tänavu kapten Uno Laur keelemeheliku pühendumise eest eesti merekeele kaitsmisele. Kapten Uno Laur peab väga tähtsaks, et oskuskeeles oleksid olemas korrektsed eestikeelsed terminid. 1973. aastal algatas Uno Laur vastukaaluks venestamisele eesti merekeele terminoloogia komisjoni. Komisjoni töö tulemusena ilmus 1996. aastal „Mereleksikon“ ja 2008. aastal mahukas "Inglise-eesti meresõnaraamat".

Enne mõtle, siis ütle. Igal oinal oma mihklipäev. Jagajale jäävad näpud. Kes ei tööta see ei söö. Lõpp hea, kõik hea. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Oma silm on kuningas. Vana arm ei roosteta. Terve hulk tuttavaid vanasõnu, aga kas te oskate arvate, kuidas kõlab kõige värskem ehk vaid paari kuu vanune vanasõna ja kas see on siis ikka vanasõna? Saates esineb Kirjandusmuuseumi vanemteadur Piret Voolaid (pildil).Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 21. veebruaril kell 15.05.

Tänavu valitakse aasta keeletegu 10. korda. Kandidaate on rekordarv ja kandidaate on seinast seina: süvauuringutest meelelahutuslike tegudeni, suuremale hulgale keelekasutajatele vajalikust alates väiksema seltskonna mitte vähem tähtsate ettevõtmisteni. Keeleteo kandidaate tutvustab saates haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna Kadri Sõrmus.

Keeltes on olemas võimalused väljendada sündmuse toimumise aega: minevikku, olevikku või tulevikku. Tuleviku väljendamise võimalustest eesti ja teistes läänemeresoome (soome, liivi, lüüdi jt ) keeltes räägib TÜ läänemeresoome keelte nooremteadur Miina Norvik (pildil).Lisaks grammatilistele tunnustele kasutavad keeled tuleviku väljendamiseks ajamäärust, abisõnu ja isegi käändeid. Missuguseid võimalusi on kasutanud eesti keel, missuguseid kasutab praegu ja missuguseid hakkab ehk tulevikus kasutama? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 7. veebruaril kell 15.05.