Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Emeriitprofessor Raimo Pullat (pildil): "Esimeste kõrgharidusega eesti heliloojate tegevuse algus Peterburis ning muusikaelu organiseerijate ja muusikpedagoogide ilmumine 19. sajandi viimastel kümnenditel tähendas pööret eesti muusika- ja kultuurielus üldse."

Eesti esimene inseneride põlvkond sai hariduse Peterburis. Venemaal ja Eestis ilma teinud Peterburis õppinud insneneridest räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat (pildil).

1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel toimus Venemaa pealinnas eestlaste meeleavaldus, kus nõuti Eestile autonoomiat Vene riigi koosseisus. Sellel osales arvatavalt kuni 40 000 eestlast. 26. märtsil korraldatud meeleavaldusest, ettevalmistustest, korraldajatest, osavõtjatest ja tulemusest ning tähtsusest räägib Tartu Ülikooli õppejõud Ago Pajur.

Emeriitprofessor Raimo Pullat (pildil): "Eesti elukutseline sõjaväelaskond hakkas kujunema 19. sajandil üheaegselt eesti haritlaskonna muude professionaalsete kihtidega. Erinevalt teistest kihtidest sündis esimene eesti sõjaväeline haritlaskond tervikuna Venemaal, mille pealinn Peterburi oli kuni 1917. aastani eesti professionaalsete sõjaväelaste, eriti kõrgeima ohvitserkonna tähtsaim kasvulava."

19. sajandi keskpaigas, kui Eestis hakkas tärkama rahvuslik eneseteadvus, hakkasid ka Peterburis elanud eesti päritolu või estofiilsed haritlased, koos käima ja "eesti asja" ajama. Peterburi patriootidest ehk rahvasõpradest räägib Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg.

Eesti Jaani kirik Peterburis ei ole tähtis mitte ainult Peterburi ja Peterburi ümbruskonna eestlastele, Jaani kiriku juurde koondunud eestlased on mõjutanud kogu Eesti ajalugu. Paljud eesti kultuuritegelased olid seotud kirikuga ja just Jaani kiriku juures kogunesid 1917. aastal eestlased, et sinimustvalgete lippudega rongkäigule minna. Saates kõneleb Peterburi Jaani Kiriku Fondi esimees Jüri Trei.

Peterburi rolli Eesti rahvusliku kultuuri arengule ja omariiklusele on raske üle hinnata. Peterburi ülikoolis said õigusteadusliku hariduse ka kümned ja kokkuvõttes võib isegi öelda sajad tulevased teadlased ja poliitikud, kes andisd Eesti riigi loomisse ja seejärel riigi ülesehitamisse väga olulise panuse. Teises saates eestlastest Peterburis räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat eestlastest, kes Peterburi ülikoolis õigusteadust õppisid.

Peterburi linn Soome lahe idasopis on üle 300 aasta vana. Üle 300 aasta on Peterburi meelitanud eestlasi tööle ja õppima. Peterburi rolli Eesti rahvusliku kultuuri arengule ja omariiklusele on raske üle hinnata. Esimeses saates eestlastest Peterburis räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat Peterburi mõjust Euroopale ja Eestile.

Johan Pitka (1872 Terasaugu metsavahimaja – surmaaeg ja -koht teadmata, arvatavasti september 1944) oli Eesti Mereväe juht, kontradmiral. Johan Pitka oli Vabadussõjas üks kesksemaid tegelasi Eesti sõjaväe organiseerimisel, ta oli Eesti Sõjalaevastiku looja ja tema korraldas soomusrongide ehitamist.

Kanada eestlaste kultuuriidentiteedist ja kuidas see eestlase kodus väljendub, räägib kultuuriantropoloog Jane Kalajärv. Kui palju Kanada eestlased on seotud eesti kultuuriga ja milliseid mõjusid võib kodudest leida? Jutt on sellest, missugune on kodu roll ja tähendus kultuuri säilitamisel, kuidas kujundavad kodus olevad asjad ja kodus tehtavad toimingud kultuuri-identiteeti.

Toronto eestlastele ja eestlusele pühendatud teises saates räägib VEMU - Väliseesti muuseumi peaarhivaar Piret Noorhani sellest, mis on VEMU ja Tartu kolledž. Toronto südalinnas seisev Tartu College on 45 aasta jooksul pakkunud peavarju nii rahvusvahelisele üliõpilaskonnale kui akadeemilistele eesti organisatsioonidele, VEMU eesmärk on saada teabekeskuseks.

Torontos asub üks arvukamaid ja aktiivsemaid eesti diasporaa-kogukondi. Piret Noorhani on Kanadas Toronto, Ottawa ja Vancouveri arhiivides töötanud 1995. aastast alates. Kuuendat aaastat töötab ta Torontos Väliseesti muuseumi VEMU peaarhivaarina. Saates räägib Piret Noorhani sellest, mis Toronto eestlasi ühendab: Eesti maja, Tartu Kolledz, õppetool ülikoolis, arvukad organisatsioonid, seltsid, koolid ja oma pank.

Missugused olid erinevatel aegadel Eestist (või Venemaalt ) Kanadasse väljarännanud eestlaste lahkumise põhjused ja kuidas vanaeestlased, põgenikud ja uuseestlased Kanadas omavahel läbi saavad? Kanada eestlastest räägib Tallinna Ülikooli doktorant Jane Kalajärv (foto: rahvakultuur.ee).

Esimene eestlaste organisatsioon Inglismaal Londoni Eesti Selts asutati 1921.a. 25 liikmeline selts kasvas kuni Teise maailmasõjani. Pärast sõja lõppu asus Suurbritannia valitsus värbama töölisi Saksamaa laagritest. Üle kogu riigi loodi enam kui 50 keskust, mille ümber eestlased koonduda said, kuid suur hulk Eesti pagulasi sulandus ka Briti ühiskonda.

Eestlased osalesid 1941. aasta suvest 45.aasta kevadeni Teises maailmasõjas Saksamaa poolel nii vabatahtlikena kui ka mobiliseeritutena. Missuguse riigi territooriumil Saksamaa poolel sõdinud eestlased sõja viimasel aastal olid, missuguse riigi territrooriumil vangi langesid ja kuidas see mõjutas nende käekäiku?Saates räägib Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liige Hanno Ojalo.

Vello Helk, ajaloolane ja arhivaar, oli Taani kõrge ametnik, kellele oli tähtis olla eestlane. Vello Helk elas Eestis toimuvale kaasa elu lõpuni 2014. aastal. "Vello Helk on paguluses olnud eesti ajaloolastest ja arhivaaridest üks kõige säravamat karjääri teinud mees. Eesti kultuuri seisukohalt on tema määratu ajalooteaduslik ja arhiivindusalane looming olulise ja sageli teedrajava tähendusega," ütleb Toronto ülikooli professor Jüri Kivimäe (pildil).

"Vello Helk on paguluses olnud eesti ajaloolastest ja arhivaaridest üks kõige säravamat karjääri teinud mees. Eesti kultuuri seisukohalt on tema määratu ajalooteaduslik ja arhiivindusalane looming olulise ja sageli teedrajava tähendusega," ütleb Toronto ülikooli professor Jüri Kivimäe.

Lätimaal on elanud eestlasi päris ammusest ajast alates. Seni pole täpselt teada, kas lutsid - eestlastest rahvakild Latgales on sinna rännanud, vägisi viidud või hoopis jäänud läänemeresoome-aegadest. Sellest, kes on lutsid, räägib Eesti Rahva Muuseumi teadur Indrek Jääts, filmi "Kadunud hõim" autor.Foto filmist "Kadunud hõim" - lutsi lapsed.