Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Keeleteadlane Jüri Viikberg: "Kui praegu on aktuaalne paljude riikide koostöö kommunismi kuritegude kokkuarvamisel, siis võiks ju ka nende Venemaale läinud eesti asunike nimeline kindlakstegemine, kui palju neid siis ikkagi selles nõukogude paradiisis oma otsa leidis."Jüri Viikberg (pildil) räägib sellest, kuidas käis Kaug-ida eestlaste käsi nõukogude võimu ajal.

Kaug-Ida suurim linn Vladivostok rajati 1860.aastal. Eestlased jõudsid Jaapani mere äärde mõnikümmend aastat hiljem Liivimaalt ja Eestimaalt. Missugused külad ja kuhu eestlased oma külad rajasid, räägib EKI teadlane Jüri Viikberg.

Professor Aadu Musta eestvedamisel on TÜ arhiivinduse õppetool alates 2000. aastast korraldanud uurimisekspeditsioone Siberi, Kaug-Ida ja Kasahstani arhiividesse. Kaug-idas Vladivostokis tehti tööd kahes arhiivis: Venemaa Kaug-Ida Riiklikus Kaug-Ida Ajalooarhiivis ja ja Primorje krai Riiklikus Arhiivis.

Professor Aadu Musta eestvedamisel on TÜ arhiivinduse õppetool alates 2000. aastast läbi viinud rea uurimisekspeditsioone Siberi, Kaug-Ida ja Kasahstani arhiividesse. Kaug-idas Vladivostokis tehti tööd kahes arhiivis: Venemaa Kaug-Ida Riiklikus Kaug-Ida Ajalooarhiivis ja ja Primorje krai Riiklikus Arhiivis.

Professor Aadu Musta eestvedamisel on TÜ arhiivinduse õppetool alates 2000. aastast läbi viinud rea uurimisekspeditsioone Siberi, Kaug-Ida ja Kasahstani arhiividesse. Kaug-idas Vladivostokis tehti tööd kahes arhiivis: Venemaa Kaug-Ida Riiklikus Kaug-Ida Ajalooarhiivis ja ja Primorje krai Riiklikus Arhiivis

Professor Aadu Musta (pildil) eestvedamisel on TÜ arhiivinduse õppetool alates 2000. aastast korraldanud uurimisekspeditsioone Siberi, Kaug-Ida ja Kasahstani arhiividesse. Kaug-idas Vladivostokis tehti tööd kahes arhiivis: Venemaa Kaug-Ida Riiklikus Kaug-Ida Ajalooarhiivis ja ja Primorje krai Riiklikus Arhiivis

Anna Hedwig Büll (1887 Haapsalu – 1981 Lobbach-Waldwimmersbach) oli baltisaksa päritolu Eesti kristlik misjonär Lähis-Idas, kes päästis genotsiidi ajal tuhandeid armeenia orbe. Armeenlastelt pälvis ta hellitusnime "Emake Büll". Hedwig Büllist räägib Tallinna Ülikooli etnoloog Aivar Jürgenson (pildil).

Esimese maailmasõja alguses olid baltisakslased saavutanud vene impeeriumis priviligeeritud seisuse, nad olid väga tähtsatel ametipostidel ja olid riigitruud. Samas olid nad rahvuslike aadete poolest sakslased ja oma kodumaaks nimetasid Eestit. Tartu Ülikooli professor Aadu Must räägib, kuidas, miks ja mis suunas baltisakslaste suhtumine muutus. Kas baltisakslased olid eestlastele omad või võõrad? Kas nad on praegu meile omad või võõrad?

Esimese maailmasõja alguses olid baltisakslased saavutanud vene impeeriumis priviligeeritud seisuse, nad olid väga tähtsatel ametipostidel ja olid riigitruud. Samas olid nad rahvuslike aadete poolest sakslased ja oma kodumaaks nimetasid Eestit.

Vene impeeriumi teenistuses ja hüvanguks töötanud meeste kõrval seisid nende abikaasad. Päris sageli juhtus, et tuntud ja edukate meeste abikaasad paistsid samuti silma. Tuntud naiste seas oli aga ka eesti päritolu kunstnik, kes sai nii Siberis kui ka Euroopas tuntuks tänu omaenda andele. Räägib professor Aadu Must.

Tartu ülikooli asutamispäevast alates on ülikoolis õpitud arstiteadust. Arstid said Vene impeeriumis tööd nö perearstidena, arstid said tööd laevastikus laevaarstina, meditsiiniteadlased läksid Venemaa avarustesse teadust tegema. Venemaal töötanud ja ilma teinud Eestist pärit või Eestis õppinud arstidest räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must.

19. sajandil läksid haritud inimesed Eestist Siberisse elama ja tööle ka teiste elualadele, mitte ainult uusi maid avastama ja vallutama. Tartu Ülikooli professor Aadu Must räägib neist baltisakslastest ja ka eestlastest , kes leidsid oma koha ülikoolides teadustööstööd tehes või kõrgetes riigiametites. Tomski ülikool Siberis on loodud Tartu Ülikooli baasil ja Ida-Siberi Peavalitsus tõmbas magnetina Tartu diplomi omanikke.

Eesti ja Liivimaa maadeuurijatest Vene impeeriumi teenistuses räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Juttu on Adam Johann von Krusensternist, Ferdinand von Wrangellist, Alexander Theodor von Middendorffist, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausenist ja mitmest teisest tuntud ja pisut vähem tuntud Eestiga seotud vene maadeuurijast.

Poliitvangid, süümevangid ja dekabristid ehk baltisakslased Venemaal 18. sajandi paleepöörete keerises, ettearvamatu Paul I aegses tõmbetuules ja 19. sajandi relvastatud vastuhakus Venemaa keisrile.

Põhjasõjas tabas rootslasi 1709. aastal ränk kaotus Ukrainas Poltaava all, mis otsustas ka Eesti- ja Liivimaa saatuse. Nüüd võis Peeter I suunata oma vägede pealöögi Baltikumi selle lõplikuks vallutamiseks.

Need kaks nii erinevat Ingerimaa paika on eestlaste jaoks olnud väga tähtsad. Peterburi meelitas juba 19. sajandil nii lihtsaid inimesi kui ka haritlasi, Simititsas rajas endale uue kodu Kuusalu kihelkonna Kolga valla rahvas. Mälestusi väljarändajate lastelt ja lastelastelt.

Tveri kanti hakkasid eestlased välja rändama 1860. aastatel ja eestlasi läks sinna Tartumaalt, Pärnumaalt, Viljandimaalt ja Tallinna ümbrusest kuni esimese maailmasõjani. Olulisemad keskused, kus elas omal ajal tuhandeid eestlasi, on Toropets, Andreapol ja Nurmekunde. Toropetsi linnas on veel säilinud eestlaste kirik ja Tveri lähedal on korrastatud ja kaitse alla võetud eestlaste Išutino kalmistu. Sellele aitas kaasa Anton Soolamees (Solames), kelle uurimus Tveri eestlastest on pälvinud Venemaal ka tunnustust.

Venemaal Tveri lähedal Buraševos suri 18.01.1956. aastal Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts. Nimetuna maamullas puhanud president jõudis koju tagasi veerand sajandit tagasi. 21. oktoobril 1990. aastal sängitati ta Tallinnas Metsakalmistul viimaks kodumulda.

Simbirskisse jõudsid esimesed eestlased, enamasti virulased, 1870. aastatel. 1918. aastal elas seal 2000 eestlast. Nende keskuseks kujunenud maalilise looduse ja puhta allikaveega Smorodino asundus olevat nime saanud ümbruskonnas kasvanud sõstrapõõsaste järgi.

Maikuus möödub 160 aastat sellest ajast, kui Võrumaalt asusid Samaara poole teele esimesed ametliku loaga väljarändajad. Kirjandusmuuseimi folklorist Anu Korb töötas ajavahemikul 2000 - 2002 Simbirski (praeguse Uljonovski), Samaara ja Saraatovi oblasti eestlaste juures. Seal olid alles vaid mõned väiksed eesti kogukonnad, nt Uljanovski oblasti Smorodino külas. Enamasti elasid sealsed eestlased vene külades või rajoonikeskustes.