Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

  • Author: Vários
  • Narrator: Vários
  • Publisher: Podcast
  • Duration: 276:12:21
  • More information

Informações:

Synopsis

Laupäeviti kell 13.05 (kordus esmaspäeviti kell 23). Foto: vanadpildid.net

Episodes

  • Eesti lugu. Vanausuliste pärimus

    04/04/2015

    Saatearja 10. hooajal oleme rääkinud neist eestlastest, kes on Eestist välja rännanud. Aga tuldud on ka Eestisse: esimesed vanausulised rändasid Venemaalt Eestisse välja juba vähemalt 18. sajandi alguses. Vanausuliste kolmesaja-aastast ajalugu on uurinud Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (pildil). Teises saates vanausulistest on juttu sellest, mida vanausulised mäletavad Venemaalt ära tulemisest, missugused kombed ja pärimuse kodumaalt kaasa võtsid ja mida veel au sees hoitakse. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 4. aprillil kell 13.05.

  • Eesti lugu. Vanausuliste tulek Eestisse

    28/03/2015

    Vanausulised on 17. sajandil Vene õigeusu kirikust eraldunud usuline liikumine. Eestisse rändasid esimesed vanausulised Venemaalt välja 18. sajandi alguses, siis kui siin valitses Rootsi kuningas. Vanausuliste kolmesaja-aastasest ajaloost Eestis ei ole palju teada. Piskut, mida veel mäletatakse, on käinud kuulamas ja lindistamas Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (pildil).

  • Eesti lugu. Siberi setud 2

    21/03/2015

    Siberisse rändasid üle-eelmisel sajandivahetusel välja ka setud, kes asusid elama praeguses Krasnojarski krais Hani ja Mana jõgede vahelisele alale. Väljarändajate täpset arvu pole teada, aga 1920. aastal elas Krasnojarski ümbruskonnas 9300 eestlast, kellest 5000 pidasid end setuks.

  • Eesti lugu. Siberi setud 1

    14/03/2015

    Siberisse rändasid üle-eelmisel sajandivahetusel välja ka setud, kes asusid elama Krasnojarski Hani ja Mana jõgede vahelisele alale, nende keskuseks sai Haidak, kuhu ehitati 1915. a. kool ja kirik. Väljarändajate täpset arvu pole teada, aga 1920. a. elas Krasnojarski ümbruskonnas 9300 eestlast, kellest 5000 pidasid end setuks. 2010. a. seisuga oli Haida külla sisse kirjutatud 192 inimest. Siberi setude juures on pärimust kogumas käinud pärast Igor Tõnuristi ja Mare Pihot 1980. aastatel Eesti kirjandusmuuseumi teadlased Anu Korb ja Andreas Kalkun. Saatejuht on Piret Kriivan.

  • Eesti lugu. Siberi eestlaste laulud

    07/03/2015

    Siberi eestlaste laulude kaudu saab selgemaks eestlaste külade asutamise lugu, käekäik läbi Siberis elatud aastate. Saates kõlavad laulud on valitud nendest küladest, kus eesti keelt veel sajandi vahetusel pruugiti.

  • Eesti lugu. Rosalie Ottesson

    28/02/2015

    Eesti Rahvaluule Arhiivis on talletatud teiste hulgas ka Eesti diasporaast kogutud pärimus. Esimesed Eesti asundustest kogutud käsikirjalised tekstid on pärit 1890. aastatest.

  • Eesti lugu. Siberi eestlase minapilt

    21/02/2015

    Eestlaste teadvusse jõudis Siber 18. sajandil. 19. sajandil saadeti eestlasi Siberisse sunnitööle ja sajandi teisel poolel rännati Siberisse välja paremat elu otsima.

  • Eesti lugu. Keel ja kodu Siberis

    14/02/2015

    Eestlaste teadvusse jõudsi Siber 18. sajandil. Esimese lainena viidi siit Siberisse Põhjasõja aegu sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine ja 19. sajandi teises pooles rännati Siberisse välja paremat elu otsima.

  • Eesti lugu. Eestlased Abhaasia sõjas

    07/02/2015

    Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis. Tallinna Ülikooli etnoloog Aivar Jürgenson (pildil) räägib kolmandas saates Abhaasia eestlastest sellest, mis toimus Abhaasias 1992. aastal ja mida oli valida sõja jalgu jäänud eestlastel.

  • Eesti lugu. Eestlased Abhaasias

    31/01/2015

    Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Kaukaasia meelitas ka eestlasi. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis.

  • Eesti lugu. Kaukaasia eestlased

    24/01/2015

    Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Kaukaasia meelitas ka eestlasi. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis. Elu seati sisse ka teistes Kaukaasia külades ja linnadeski. Etnoloog Aivar Jürgenson (pildil) räägib Tsaari-Venemaa, Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitikast Kaukaasias, mis on mõjutanud kohalike rahvaste kõrval ka eestlaste käekäiku, Abhaasia eestlaste sidemetest Eestiga läbi ajaloo ja otsustest, mis tuli teha 1992. aastal Abhaasia sõja ajal.

  • Eesti lugu. Kullapalavik Siberis

    10/01/2015

    Luteriusuliste rahvaste kolooniate rajamise eestvõtjateks olid luterlikud pastorid. Kolooniate elu aitasid edendada ja seal mängisid suurt rolli ka kooliõpetajad. teiste probleemide hulgas, millega tegeleda tuli, olid ka viinakurat ja kullapalavik ja pruudiprobleem. Professor Aadu Must räägib saates, kuidas noor kooliõpetaja Jüri Veem Siberis hingede eest võitles ja viina küüsist päästa aitas.

  • Eesti lugu. Luterlikud kolooniad

    03/01/2015

    Vene riik tegi välja-saadetute laiali-paigutamisel kuriteo raskusastme alusel selget vahet. "Lääne-Siberisse saadeti karistust kandma kergemad kurjategijad ja Ida-Siberisse tähtsamad," kirjutab professor Aadu Must oma raamatus "Siber ja Eesti".

  • Eesti lugu. Siberisse sunnitööle

    20/12/2014

    "Eestlaste teadvusesse jõudis Siber 18. sajandil", räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Esimese lainena viidi Eestis alalt Siberisse Põhjasõja ajal sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine. Sunnitööle saadeti tapmise, röövimise, varguse eest, aga võidi saata ka näiteks liiderdamise ja kergete elukommete pärast.

  • Eesti lugu. Eestlased Siberis

    13/12/2014

    Kui palju eestlasi tsaarivõimu ajal Siberisse sattus, sellest räägib Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must (pildil). Seaduslike külade kõrval rajasid eestlased Siberis ka ebaseaduslikke. Kuidas kokku toodud rahvad Siberis omavahel hakkama said? Kes ja miks pidasid Siberis maha Kitapi sõja? Mis juhtus, kui hiidlased ja saarlased taheti Siberis ühte külasse elama panna?

  • Eesti lugu. Sunnitöölised ja väljarändajad

    06/12/2014

    "Eestlaste teadvusesse jõudis Siber 18. sajandil", räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Esimese lainena viidi Eestis alalt Siberisse Põhjasõja ajal sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine ja 19. sajandi teises pooles rännati ka Siberisse välja paremat elu otsima. Siberisse tahtsid minna ka pauliinid, kelle teekond sihtpunkti poole peal katkes, seevastu seltskond eestlasi sattus Poolamaa asemel Siberisse Tobolskisse.

  • Eesti lugu. Siber

    29/11/2014

    Siberi all mõistetatakse praegu ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumi. Ajaloos on Siberi alla kuulunud ka Kasahstani kirdeosa ja Venemaa Kaug-Ida. Siberi all on mõistetud ka lihtsalt väga kauget maad.

  • Eesti lugu. Kultuurielu Krimmis

    22/11/2014

    Eestlaste Krimmi rändamine algas prohvet Maltsveti eestvedamisel 1860. aastal, esimesed väljarändajad jõudsid pärale 1861. aasta suvel. Aga nii nagu eestlased läksid siit luterlasetena, nii nad Krimmis ka luterlasteks jäid. Üsna ruttu hakati korraldama usuelu ja kooliharidust. EKI teadlane Jüri Viikberg räägib ka sellest, kuidas käis Krimmi eestlaste käsi 20. sajandi keerulistel aegadel.

  • Eesti lugu. Krimmis kohal

    15/11/2014

    Eesti lugu. Krimmis kohal

  • Eesti lugu. Krimmi minek

    08/11/2014

    Eesti lugu. Krimmi minek

page 23 from 43